Nagu me teame, siis maakataster on riiklik register, kuhu kantakse maatüki piiride andmed ning mille andmete alusel saab ära määratleda omandi ulatuse asukoha. Maakatastrit peetakse Eestis juba üle kolmekümne aasta ja seda haldav asutus oli ka taasiseseisvunud Eesti üks esimesi riigiameteid. Tolleaegse katastri eesmärkideks oli omandireformi tulemusel maatüki piiride registreerimine ja esmase kinnisomandi tekkimise võimaldamine. Üsna kindlalt võib öelda, et maakatastri loomine omas väga olulist rolli Eesti majanduse eduloos, sest oli aluseks maaga seotud tehingute võimaldamiseks.
Läbi kolmekümne aasta on maakatastril olnud mitmeid olulisi arenguid, mis kõik on toonud kaasa tõuke majandusarenguks ja meid ümbritseva ruumi paremaks planeerimiseks. Suuresti saab selle jagada mitmesse etappi, millest esimene oli juba nimetatud omandireformi läbiviimine ja seeläbi kinnisomandi ulatuse tagamine riiklikult. Teine suurem arenguhüpe tuli koos millenniumi vahetusega, kui paberil kataster muutus digitaalseks ja avalikuks. Just see viimane, katastriandmete avamine interneti vahendusel ja tasuta oli tollal väga epohhiloov kogu maailma mõistes. 2001 aasta juulis oli katastripidaja väga uhke olla, sest siis avati esmakordselt maailmas kaarditeenus, kus internetis said kõik huvilised tutvuda ruumiandmetega, mis lisaks näitas maatüki piire aluskaartidel.
Ruumiandmete interneti teel vaatamises pole aga enam midagi uut ja Eestis tegutsevad maaomanikud peavad seda täiesti iseenesestmõistetavaks. See on teema millest Eestis enam isegi ei arutleta kuigi ÜRO georuumi võrgustiku ekspertide hinnangul on umbes 70% maailma rahvastikust seotud maaga, kus omandiõigus pole veel täpselt määratletud ja dokumenteeritud. Seega Eesti kuulub vähese osa maailma sekka, kus on riigi poolt olemas parimad võimalused katastri infoga tutvumiseks ja sellega seotud toimingute kasutamiseks.
Siiski on meil veel mitmeid probleeme mida katastris ületada, et luua veel paremaid ja automatiseeritumaid teenuseid maaomanikele. Üheks selliste probleemide allikaks on maatüki piiriandmete ajakohasuse ja täpsuse tagamine, millele nüüd viimaste seadusemuudatustega on loodud head lahendused.
Katastri usaldusväärsus tõus
Riigi ühe põhiregistrina on nüüd võetud eesmärgiks tõsta andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust luues kinnisomandi ruumilisele ulatusele veel selgem mõistmine. Ühene andmete mõistmine ja arusaadavus on katastri põhiprintsiipe. See tagab selle, et ei toimuks kulukaid piirivaidlusi. Kõige olulisem selles ongi ennetada vigaste ruumiotsuste tekkimist. Nagu teada on kinnisomand piiratud ressurss ja sellest tulenevalt väga kõrge väärtusega. Seetõttu on selles valdkonnas eksimused siin kallid ning kulukad ja tihti raskesti endist olukorda taastatavad. Näiteks ebatäpsete piiriandmete alusel tehtud metsaraie või ehitustegevus on väga kulukad lahendada, kui nõue on endine ruum taastada.
Viimaste seadusemuudatustega ongi eesmärgiks võetud parandada katastriandmete täielikkust, täpsust ja kvaliteeti. Näiteks üks situatsioon, kus katastriandmetel on veel palju puudusi, on seotud maastikuobjektidega. Nimelt need maatüki piirid, mis on kirjeldatud kulgema mööda mõnda maastikuobjekti on tekitanud palju vaidlusi. Peamine probleem tuleneb sellest, et maatüki piiri andmeid ei muudeta tulenevalt aluskaardi täpsustamisest ja nii tekib olukord, kus maatüki piirid ei lähe kokku aluskaardi situatsiooniga. Sellest tulenevalt tekib palju valeinformatsiooni, sest katastriandmed on ju kõigile avalikult nähtavad ja iseseisvalt uurimiseks. Sellise probleemi lahendamiseks on muudetud nüüd maakatastriseadust nii, et maatüki piiride muutmist saab teha automaatselt aluskaardi muudatuste ilmnemisel.
Selline põhimõtteline muudatus annab katastrile võimaluse arendada automaatseid menetlusteenuseid seoses maastikuobjektidega. Lisaks on see ka katastripidamise ja selle haldamisega seoses säästlik. Enam ei pea läbi viima kallist mõõdistust looduses, et muuta maatüki piire vastavaks maastikuobjektidega. See kõik tagab parema andmete ajakohasuse ja seeläbi tõuseb katastri usaldusväärsuse, mis annab kindluse kinnisomandiga seotud investeeringuteks.
Kõik see on saanud võimalikuks tänu hästi väljaarendatud Eesti Põhikaardi süsteemile, kus andmeid peetakse ruumiandmekogus ja uuendatakse järjepidevalt kasutades kaasaegsemaid kaardistustehnoloogiad. Tänu Eesti Topograafia Andmekogu arengule on sealsete andmete täpsus ja ajakohasus täiesti piisav, et määratleda kinnisomandi ruumiline ulatus ja selleks ei pea enam kasutama n-ö põllul maamõõtmist. Lisaks, kahe ruumiandmekogu automaatsete teenuste väljaarendamisel on võimalik kokku hoida mitmeid ruumiandmete haldamise töökohti, mis on oma toimingutes dubleerivad. Alates 2024 aastast, kui seadusemuudatused jõustuvad, piisab aluskaardi ruumiandmete kandeotsusest, et muuta kinnisomandi ulatuse piiri.
Eesti Katastri ja Topograafia Andmekogu ruumiobjektide automaatne sidumine tagab kinnisomandi piiri parima võimaliku ajakohasuse ning välistab andmete tõlgendamisel ja seeläbi ruumiotsuste tegemisel vigu. See on suur samm katastri usaldusväärsuse tõusul, sest neid maatükke, mis on seotud maastikuobjektiga on katastris registreeritutest pooled. Mõju katastriandmete kvaliteedile on väga suur.
Kataster uue edu poole
Selles uues alguses on kataster loomas jälle midagi maainfosüsteemide maailmas innovaatilist. Esmakordselt maailmas püüab üks väikeriik jälle näidata suunda kuhu liigub tehnoloogilise arengu ja hästi toimiv riigisüsteemi koosmõju. Omandi ulatuse instituudi muutmise viimine automaatsete protsesside kütkesse on midagi kuhu vana maailma arenenud riigid veel ei julge astuda. Eesti on selleks teinud mitmeid uurimusi ja analüüse, lisaks toetab seda kõik väga hästi väljaarendatud riiklikud geoinfosüsteemid ja laiemas mõistes Eesti digiriigi infrastruktuur. Selle kõige aluseks on süsteemide läbipaistvus ja andmete avalikus, milles Eesti kataster oli samuti esimesi suunanäitajaid riike maailmas.
Analüüsid on tehtud ja õigusruum on loodud, nüüd jääb veel infosüsteemide arendus ja kasutajakesksete teenuste loomine maaomanikele. Katastriarendajad on selleks kõigeks valmis ja ootavad pikisilmi veel viimaseid otsuseid digiriigi arenduste ressursside jagamisel. Loodame siis, et uus valitsus toetab ühe edumeelse riigisüsteemi arengute jätkumist ja vaatamata riigi keerulisest rahalisest seisust leiab ikka vahendeid demokraatliku riigi tuiksoone arengusse.
See kõik ei tähenda, et sellega katastri arendamine lõppeb. Nii nagu Eesti klassikas on tõdetud, et kõik kestab edasi ja selle katastriandmete kvaliteedi pärast ei lõpe veel meie püha üritus. Ees on ootamas midagi, milles on vaja muuta ka omandiõiguse ruumilist käsitlust. Kinnisomandi ruumilise ulatuse määratluse lahti sidumine omaniku huvist kinnisasja kasutamisel ja omandi kolmanda mõõtme õigusliku ja ruumilise täpse defineerimise loomine. Kolmemõõtmeline omand on see, kus meie riik teeb esimesi sammusid uude põnevasse maailma, mis kindlasti loob jälle midagi epohhiloovat Eesti ja maailma ruumiloomes.
