Kõlvikukaardi andmete alusel arvutatakse vähemalt üks kord aastas katastriüksuse kõlvikute pindalad ja uuendatakse need andmed maaregistri põhiandmekogus. See tagab kõlvikute ajakohase seisu katastriüksuse andmetes ja sellest tulenevalt ka ajakohased andmed maa maksustamiseks. Kõlvik ehk ühetaolise majandusliku kasutuse ja/või loodusliku seisundiga maatüki osa ei piiritleta piirimärkidega, vaid mida koostatakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK) alusel.
kuidas luuakse kõlvikuid?
Maa- ja Ruumiamet kogub kaartide koostamiseks aeropiltidelt (lennukilt pildistatud) topograafilisi ehk kaardiandmeid, mille alusel katastris täpsustatakse loodusobjektil kulgevaid katastriüksuste piire. Samuti kaardistatakse maa looduslik seisund ehk kõlvikud (metsamaa, õuemaa jne) kajastades nii kaardil tegelikku looduslikku olukorda.
Mida teha, kui teise isiku õueala on minu maal?
Alates 1. jaanuarist 2019 määratakse katastriüksuse kõlvikud kõlvikukaardilt, seega võib maaomanik leida, et tema katastriüksuse koosseisus on ka õuemaa, mida seal varem ei olnud. See tähendab, et tegelik maakasutus on selline, kus naaberkatastriüksuse omanik kasutab õuealana maad üle oma katastriüksuse piiride. Maaomanikul on võimalus kokku leppida katastriüksuste piiri muutmine, paluda naabril üle piiride maakasutus lõpetada või nõustuda tekkinud olukorraga. Kui kaardi andmed ei vasta tegelikule olukorrale looduses, tuleb sellest Maa- ja Ruumiametit teavitada, et andmeid kontrollida ja vajadusel parandada.
Kui maatükk asub mere kaldal, aga kaardi järgi ulatub merre, kuidas saaksin maatüki piire muuta nii, et minu katastriüksus merre ei ulatuks?
Katastritoimingute osakond tegeleb kaldaäärsete kinnistute piiride vastavusse viimisega avaliku veekogu kaldajoonega ning andmete korrastamisega. Maaomanikke teavitatakse tema katastriüksuse kaldajoone korrigeerimisest.
Viimati uuendatud 16.09.2025
